Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased peamiselt Vene, Soome ja Saksa relvajõudude koosseisus. Üksikuid mehi võis leida aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mehed, kes tegid okupatsioonivõimudega koostööd, saadeti hävituspataljoni. Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti laskurkorpus. Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad. Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljo...
1906.aastal asutati esimene eesti õppekeelga gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1907.aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts. 1909.a loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. 1905.a astus avalikkuse ette kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille eesvedajaiks G.Suits, F.Tuglas ja J.Aavik. Lipukirjaks „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. 44.peatükk Eesti Vabariigi loomine Maailmasõja ajal toimunud mobilisatsioonidega võeti Esimese maailmasõja rinnetele umbes 100 000 meest, neist 10 000 langes. Maal oli raskusi põllutöödega, sest hobused võeti sõjaväe tarbeks. Pärast Nikolai ll kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Veebrurirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule maakonna- kui ka kubermanguvalitsustes. 12.aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ehk osalise iseseisvuse Vene riigi koosseisus
annaabi.ee 
