Eesti sotsiolektide seisund
taastootmist.
Eesti tänapäeva ühiskonna üks kindlaid müüte on olnud see, et Eesti Vabariigi taastamine
ja turumajanduse väljakujunemine muutis tugevalt klasside koosseisu, ehk tekitas suure
sotsiaalse mobiilsuse laine. Asja uurinud sotsioloogide väitel ei pea see aga paika (vt Saar
2001). Nad väidavad näiteks, et vaid viiendik töölistest liikus kõrgemasse klassi ja veel
vähem professionaale ja mänedzere kukkus tööliste sekka.
Siit teine probleem: uurida sotsiaalse mobiilisuse ja keele seoseid. Uurida nt seda, kas ja
kuidas on sotsiaalne mobiilsus seostud keele ja keelehoiakute muutumisega ja kas on
võimalik selliselt nt uurida klassiliikumisi keelest lähtudes. Kui aga juhtub, et ka eesti
keeleühiskonnas saame leida mõned keelenähtused, mida saab siduda nt oma kihist
kõrgemale püüdmisega, siis oleks võimalik kaardistada ka selliste inimeste ring.
Muuseas, eesti ühiskond on väga hea polügoon sotsiolingvistiliste uuringute jaoks.