Mangaan
Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s)
Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega
Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4
2(aq) + H2(g) (8)
5. Ühendid
Ühendeis on Mangaani oksüdatsiooniaste kuni VII, neist püsivamad II ja VII. Madalaima o.-
a.-ga Mn-ühendeis on mangaanil aluselised, kõrgematel happelised ning vahepealse o.-a.-ga
ühendeil on amfoteersed omaused. (2)
5.1 Oksiidid (2)
Tuntakse järgmisi oksiide: MnO, Mn2O3, MnO2, Mn3O4, MnO7.
MnO on roheka värvusega kristalliline mittetöhhimeetriline oksiid (MnO kuni MnO1,15), mida
saadakse kõrgematest oksiididest redutseerimisel vesinikuga või MnCO3 termilisel
lagundamisel. MnO veega ei reageeri, hapetega moodustab ta sooli [MnCl2, MnSO4, Mn(NO3)
2]. Soolad on roosaka värvusega.
Mn2O3 saadakse MnO2 kuumutamisel. MnO3 on musta või pruunika värvusega kristalliline
aine. Mn2O3 reageerimisel hapetega moodustuvad mangaan(II)soolad.
Mn3O3 tekib Mn2O3 kuumutamisel
annaabi.ee 
