"mno3" - 1 õppematerjal

Mangaan

-a.-ga ühendeil on amfoteersed omaused. (2) 5.1 Oksiidid (2) Tuntakse järgmisi oksiide: MnO, Mn2O3, MnO2, Mn3O4, MnO7. MnO on roheka värvusega kristalliline mittetöhhimeetriline oksiid (MnO kuni MnO1,15), mida saadakse kõrgematest oksiididest redutseerimisel vesinikuga või MnCO3 termilisel lagundamisel. MnO veega ei reageeri, hapetega moodustab ta sooli [MnCl2, MnSO4, Mn(NO3) 2]. Soolad on roosaka värvusega. Mn2O3 saadakse MnO2 kuumutamisel. MnO3 on musta või pruunika värvusega kristalliline aine. Mn2O3 reageerimisel hapetega moodustuvad mangaan(II)soolad. Mn3O3 tekib Mn2O3 kuumutamisel. Mn3O4 kujutab endast tegelikult ühendit Mn2MnO4 [dimangaan(II)mangaat(IV)]. MnO2 on tähtsaim oksiid, see on peaaegu musta värvusega kristalliline aine, mida saadakse Mn(NO3) 2 ettevaatlikul kuumutamisel. Toatemperatuuril ei reageeri MnO2 hapetega. Soojendamisel hapetega tekivad mangaan(II)soolad, esialgu moodustuvad reaktsioonil Mn4+