Minnesota
1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling).
1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal
sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli
veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese
juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud
indiaanlast mõrvati.
Nimi
Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab
tõlkes 'pilvine piimjas vesi'.
Hüüdnimed
Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The
Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks
(The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid.
Moto
L'Etoile du Nord 'Põhjatäht Põhjanael'.
Laul
,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945).
1
Osariigiks saamise aeg
11. mai 1858. (32. osariik).
Lipp