programmide valmimist. PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja
kiirendab uute programmide valmimist. Programmeerimiskeelte üldine jaotus Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate 13 / 115 tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab
annaabi.ee 
