Näiteks andis ta välja eesti keelse aabitsa, jättes välja võõrtähed. Samuti ei kasutanud ta h- tähte täishääliku pikendamisel. Forselius kasutas lugemaõpetamiseks uut metoodikat. 1688. aastaks, kui Forselius suri, oli Eestisse rajatud juba 41 talurahva koolis. Enne seda oli Liivimaa maapäev vastu võtnud otsuse et igas kihelkonnas peab olema oma kool. Kahjuks jäi Forseliuse töö pooleli 28 aastaselt, kui hukkus läänemerel. Forselius oli koolitanud 160 õpetajat. Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine. Asd 17. sajandi algulMõisteti kogu Euroopas hariduse tähtsut, ka Rootsi. Rootsis rajati gümnaasiume ja kanti hoolt ainsa ülikooli Uppsala eest. Ka eesti alal hakati rajama gümnaasiume. Sellega tehti algust 17. sajandi 1. poolel, kui Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte rajas 1630. aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium. 1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks
● Maavalitsuste kadumine maakondadest. ● Võrdustatakse e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagatakse e-hääletamise turvalisus ja läbipaistvus. ● Mõtiveeritakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmist kooliõpetajate palga alammäärani. ● Õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2019. ● Tõstetakse koolitoidu hinnad 1 euroni. ● Jätkatakse rigigümnaasiumite arendamist. Muutused: ● Sõjalise julgeoleku suurendamine läbi kaitseinvesteeringute programmi, riigikaitse kulud kerkivad umbes 2.3%-ni SKP-st. ● Kolme- ja enamalapselise pere toetuste suurendamine 300 euroni kuus, 100 eurot kõrgem kui eelmisel valitsusel. ● Tööjõumaksude alandamine, nelja aasta perspektiivis 0,5% SKP-st, üle 100 miljoni euro võrra rohkem kui eelmine valitsus. 2. Maksud Eesti Vabariigis – otsesed ja kaudsed maksud
annaabi.ee 
