ENSV sõjajärgsed aastad
1951.
aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamitest. Ühistöö kaotas peremehetunde,
hoolimatus kujunes kolhoosi igapäevaelu normiks.
Käsumajandus ja selle tagajärjed.
Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõige olulisem käsumajandusega
kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Aastatel 1945-1950 kasvas
elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala
kvalifikatsiooniga töölised ning hiljutine maarahvas. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad,
traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust
elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama.
Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka
aega inimväärset elatustaset
annaabi.ee 
