Kõnetegevuse psühholoogia
Asi algas peale, et uuriti
kodeerimise ja dekodeerimise protsesse, et nrt ütlus on valmis aga on vaja see veel
kodeerida. (võrreldav masinatöödega, kus põhiliselt toimub kooduvahetus.) Samm edasi
hakatu huvitama, kuidas keel omandatakse ja arendatakse, mis operatsioone kasutatkse
(Chomsky koolkond uuris seda ). Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis
olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne?
Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav
halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju
tegevusega seostama.
Kõnetegevus ja selle modelleerimine püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti
järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel
keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles.
Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt
annaabi.ee 
