+ -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -len l + -nA (lokatiivi lõpp) > -lnA > -llA + -tA (separatiivi lõpp) > -ltA sm-u: kohta osutav tuletusliide (-lA) Pööre • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [*tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek • 3PL: -vaD < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set)
edasi asesõnaga (vrd en laula - ma ei laula). Häälikukadude tõttu lakkasid enamikus käskiva kõneviisi vormides olemast esialgsed pöördelõpud. • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [NB! *tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek 3PL: -vat < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set) 25. Ajakategooria ja mineviku vormide kujunemine eesti keeles. • Soome-ugri keeltele on tüüpiline oleviku-mineviku vastandus, kuid mitte oleviku-tuleviku vastandus • Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) • Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli)
#-~k
h
I#W$d#U# ## :@|q{/Ovj#Yh"IXc|bq#
#
~#X5??l#G5S5A#}Xd² u
*TT#Rv#)#K7#_#xW#6#
~i@y$#$vy#H
#BA'mRU:8QqJ0JI$+%d
sR^NgJSQ^&>hwWoWgw=O5;Z$#RKb2%
`VW##;~%|DM~##< mq?
^3mt#8[t:6xt##4 ?
1#k]/pr##)%9#0X1$xTp0 #9^$#
Q5 kd
annaabi.ee 
