Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mmastikalusest" - 5 õppematerjali

Aine- ja energiavahetus
5
docx

Aine- ja energiavahetus

Näiteks ­ fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ­ ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g ­ 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid ­ esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil ­ GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ­ ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena ­ tärklis/glükogeen

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Molekulaarbioloogia
6
doc

Molekulaarbioloogia

Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
3
docx

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus ­ tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid ­ koosneb suhkrust(DNAl ­ desoksüriboos, RNAl ­ riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom ­ tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid

Bioloogia → Bioloogia
145 allalaadimist
DNA-RNA-valgud - põhjalik kokkuvõte
10
docx

DNA, RNA, valgud - põhjalik kokkuvõte

NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima, moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun