Nii ta lkski hel peval juhatajaga rkima ning tles, et ta lheb nd ra, et kll lipilane hrra Prn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema lipilase juurde. Hrra Prn oli muidugi llatunud teda nhes, kuid vttis ta rmuga vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga nnelik. Nii ta jigi lipilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid peval aitas kojanaisel ja kojamehel tid teha (kojamees oli jlle terveks saanud). htuti kis ta lehti mmas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. hel htul, kui ta jlle lehti mma lks, kohtus ta seal he poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse vitja. Tuli sgis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli vga tark poiss, kuid hel korral, kui ks petaja, kes teda ldse ei sallinud, halvas tujus oli, siis oli Jaanil tuju vempe teha ning nii ta siis jooksis ringi ning petaja sai vga vihaseks
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
annaabi.ee 
