• Vietän joulua perheeni kanssa. • Vietän joulua perheenne kanssa. • Vietän joulua hänen perheensä kanssa. • Korvasi ovat punaiset. • Korvanne ovat punaiset. • Korvani on punainen. *************************************************************** Häälduseripärad kõrisulghäälik (glottaaliklusiili • moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris • eesti keeles kuulda vaid eitavas abisõnas – mkmk (LOE: õqõ / äqä [võru kirjapilt]) • võru, setu ja soome keeles sõna lõpus Miks selline nähtus? • Keeleajalooliselt on sõna lõpus olnud konsonant, mis on kadunud. Nüüd on vokaal ja jäänuklõpuke (kõrisulghäälik) – veneh* > vene' (paat) – menek* > mene' (mine!) – kolmet* > kolme' (kolm) * vanaaegsed vormid Millal seda on kuulda? Peamiselt viiel juhul: 1) enamasti e-ga lõppevate sõnade lõpus
märgiga (ä, ë, ï, ö) või kahekordselt (aa, ee, ii, oo) (ibid.). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ainult hispaania laensõnades (ibid.). U ei esine üksiku häälikuna, vaid ühendites uh/hu /kʷ/ või uc/cu /k/. Üksinda seisev h on kõrisulghäälik (eesti kõnekeelses eituspartiklis mkmk; võru keele mitmuse tunnus q, nt kalaq) (Nahuatl orthography). Nahua keel on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et sõnad koosnevad paljudest morfeemidest. Nad lisavad sõnatüvele erinevaid ees- ja järelliiteid, kuni tekivad väga pikad sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad
annaabi.ee 
