prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nukogude tuuma-
Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning lootes Nukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, vttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. 28. septembril 1939 slmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse
annaabi.ee 
