"mjupiirkondade" - 1 õppematerjal

I maailmasõda Kokkuvõte

Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimrvad. Esimene maailmasda on saanud oma nimetuse suure sjatandri (le 4 miljoni km2) ja sdivate riikide rohkuse tttu (sja lpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasja phjusteks olid suurriikide vastuolud: vitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi vimaluste, mjupiirkondade ja asumaade prast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal slminud sjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal hines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 slminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias