Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mjuda" - 3 õppematerjali

Elektrostaatika
2
txt

Elektrostaatika

ELEKTRILAENG ehk edaspidi lihtsalt laeng(this q vi Q) on mingit keha iseloomustav fsikaline suurus.Laeng nitab,kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmjus.Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng.

Füüsika → Füüsika
53 allalaadimist
Jooga
3
txt

Jooga

tis, seejrel rind, lpuks kopsutipud. Langetage pea ja jalad prandale, samal ajal rahulikult suu vi nina kaudu vlja hingates. Ka selle harjutuse puhul on maksimum kordade arv 21. rge unustage jlgimast, mis toimub harjutuse ajal teie kehas. Kui tunnete kuskil ebamugavust, lpetage harjutus ei ole mtete le pingutada. See vib kasu asemel kahju tuua. Kui te khulihased pole kllalt tugevad, vib harjutus ristluule vsitavalt mjuda. Vite esialgul tsta jalgu kverdatult, kuni saate khulihased vormi. Jalgu hoidke leval sirgeina. Prast harjutuse lpetamist tuske psti ja hingake tielikult ldvestudes 3-5 korda sisse-vlja (vljahingamisel hoidke ikka suu ning keel O-kujuliselt torus). Kolmanda harjutuse sooritamist alustage alles siis, kui teie hingamine on muutunud htlaseks. 3. Plvitage prandale, jalad lgade laiuselt teineteisest eemal. Jalalabad toetuvad pia esimesele osale. Asetage ked reite tagapoolele tuharate alla

Sport → Kehaline kasvatus
22 allalaadimist
Konspekt aastast 2005
67
txt

Konspekt aastast 2005

Valmis komposti mikroobikooslus on vga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist ldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomtseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis vivad mjuda halvasti taimedele. happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel see kas segatakse mullaga vi mulla pind kaetakse 1-2 cm paksuse komposti kihiga. Komposti uuemad kasutusvaldkonnad on biofiltrid lenduvate orgaaniliste hendite lagundamiseks ja sadevete puhastamine. Kompostimise meetodid: staatiline (kuhjad, aunad) ja pidev (reaktorid). Staatilise meetodi puhul tuleb kuhjasid perioodiliselt segada, et tagada piisav aereeritus.

Bioloogia → Mikrobioloogia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun