Eduard Vilde
1905. aasta
revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis
"Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja
mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde
pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna
ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii
mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001)
5
6
Kokkuvõte
Eduard Vilde on oluline inimene eesti kultuuriloos. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne,
kirjutas väga palju humoreski, novelle, jutustusi, romaane ning näidendeid. Selle kõige kõrval
oli ta oma aja kohta palju maailmas reisinud ja erudeeritud mees. Tema arvamusest hooliti
Eesti ühiskonnas, tema käitumislaad ja mõtted olid eeskujuks, temast kirjutati ja teda austati
annaabi.ee 
