Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli kord...
õppimisvõimes või isegi Schumpeteri dünaamikas. Võib öelda et Kesk-Euroopa ja Baltiriigid, kes on seaotud ning ühendatud Saksa ja Skandiaavia tootmisvõrgustikku, muutuvad järjest rohkem produktiivsemaks kuna nad impordivad uusi tehnoloogiaid ja täidavad üha keerulisemaid teenuste tootmise ülesandeid. Samas kuna paljud tootmisettevõtted ei loo Idas tõsiseid kodumaiseid sidemeid, on industrialiseerimise protsess madal. Tulemuseks on mjanduslanguse ajal riigi rahanduse halvenemine. Baltiriikide kokkuhoiupoliitika, mida kunagi polnud(..that never was) Balti riikide, eriti Eesti, edu kokuhoiupoliitiak muutub arusaadavamaks pärast 2008 aasta kriisi. Autorid väidavad, et Balti taastumine on oluliselt ajendatud läbi varjatud protsesside mis esinevad asümmeetrilises inegratsioonis, mitte läbi kokkuhoiumeetmete. 2009 aastal tundus, et kõige hullem on möödas ning 2010 hakkas tööhõive taas tõusma
annaabi.ee 
