· Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei'
annaabi.ee 
