Vana Kreeka muusika
Selline kompositsiooni klassikaline stiil mandus 5. sajandi viimasel veerandil eKr.
Pärast Ateena langemist aastal 404 eKr leidis aset anti-intellektuaalne reaktsioon
klassikalise kunsti vastu ning ligikaudu 320 a eKr oli see peaaegu unustatud. Uut stiili,
mille tulemusena kasvas professionaalsete muusikute esilekerkimine, iseloomustas
subjektiivne väljendus, vabad vormid, viimistletum meloodia ning rütmid ning
kromaatilisus. Peamised muusikalised kujud olid Phrynis Mitylenest (450 a eKr), tema
õpilane Timotheus Mileetosest ning draamakirjutaja Euripides. Lõpuks kaotas Vana-
Kreeka muusika oma elujõulisuse ning kahanes Rooma impeeriumi ajal tähtsusetuks.
Eksisteeris kaks muusikalist süsteemi nootide ülesmärkimiseks vokaalne ja
instrumentaalne, kuigi mõlemad on problemaatilised. Nad on desifreeritavad paljuski
tänu Alypiuse teosele Sissejuhatus muusikasse (360 a pKr). Hoolimata kreeka muusika