Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud
Plebeid moodustasid aga suurima massi ühiskonnas.
Nad pidid tasuma maksusid ning olid kohustatud sõjaväeteenistuses olema. Kliendid rentisid
plebeidelt maad ning omasid plebeidega sarnast kauplemisõigust, kuna maaharimise kõrval
oli tähtsaks sissetulekuallikaks just kauplemine. Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel
perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19
Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus. Rahvakoosolekuid peeti
kahesuguseid. Esiteks olid mittevormilised rahvakoosolekud, mis ei omanud otseselt
seadusandlikku jõudu ega tagajärge. Teiseks olid aga vormilised kodanike kokkutulekud,
milledest võtsid osa patriitisid. Selliste kogunemiste peamiseks ülesandeks oli kuninga
valimine ja reaalne seadusandlus. Seadust suuremat osatähtsust omanud tava vähendas aga
oluliselt selliste koosolekute tagajärgede osakaalu. Samuti koostati sellistel rahvakoosolekutel
testamente ning peeti kohut
annaabi.ee 
