Eesti suuline keel ja suhtlus
See tähendab, et suulises suhtluses
kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk,
intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms).
Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit
sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi
vastupidiseks.
Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega.
See mõjutab omakorda lausungite ehitust. Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb
verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad
dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused. Nt võib inimene kutsuda teist
lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega.
Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda
täielikult
annaabi.ee 
