nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni, et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma vanematele sugulastele, tuttavatele külla, ei teki neil selleks huvi ka vanemaks saades. Neil võib tekkida mõte, et kuna vanemad neid sinna ei vii, on ehk parem jätta seda tegemata ka vanemas eas. Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised
muuta riiki edukaks. Milline on loov inimene? Loovaks ei saada üle öö. Enamasti loovad ideed tekivad inimesel just sel ajal, kui eksisteerib mingi probleem, mis vajab lahendust. Paljud inimesed on loovad, kuid miks siis ei ole meie kõigi probleemidel juba lahendust? Tõesti, väga paljudel inimestel on väärt ideid, mis võiksid aidata riiki. Kuid paljudel inimestel lihtsalt jääb puudu otsustusvõimest, rahalistest vahenditest ja julgusest. Ning samuti üheks suurimaks takistuseks on mitteviitsimine probleemi sügavamalt süveneda. Loov inimene, kes saaks riiki aidata peab olema esmalt loomulikult ideederikas, improviseerimisvõimeline, planeerimisvõimeline ning ka suure tahtega muuta midagi. Kuid mida saab siis teha, et muuta riik edukaks? Inimesel on kohustus saada teada arvamus oma idee kohta, ei saa ju peale suruda midagi, mis rahvale tegelikult ei meeldi absoluutselt. Ta peab korraldama koosolekuid, uurima inimeste arvamusi ning ka arvestama nende arvamustega
annaabi.ee 
