soojavooluga olevat ruumi. Konstruktsioonis oleva õhkvahe ülesandeks on välispiirde töörežiimi parandamine. Mõte on selles, et piirde seestpoolt tulev veeaur, jõudes õhkvahesse, viiakse seal liikuva õhu abil välja( et tarindites niiskus välja kuivaks). Niiskus eraldub konvensiooni ja aurumise teel. Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga. Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500- 1500 mm2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele
soojavooluga olevat ruumi. Konstruktsioonis oleva õhkvahe ülesandeks on välispiirde tööreziimi parandamine. Mõte on selles, et piirde seestpoolt tulev veeaur, jõudes õhkvahesse, viiakse seal liikuva õhu abil välja( et tarindites niiskus välja kuivaks). Niiskus eraldub konvensiooni ja aurumise teel. Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga. Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500-1500 mm 2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm 2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele