Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
mõtlemist eristab see, kuidas kumbki neist endale “aluseks-asetatusse” suhtub.
Arupärane mõtlemine käsitleb oma hypothesis`eid enesestmõistetavalt selgete ja
mitteproblemaatilistena. Jällegi on näiteks matemaatika. Matemaatika aluseks on arvu,
geomeetriliste objektide jne. mõisted. Platoni järgi on näiteks matemaatikule probleemiks mitte
see, mis on arv, vaid millised on arvude vahelised suhted. Arupärane mõtlemine käsitab oma
lähtemõisteid selgitamist mittevajavatena ja lihtsalt kasutab neid selleks, et lahendada oma
probleeme, näiteks matemaatilisi probleeme.
Mõistuspärane mõtlemine seevastu ei tunnista mitte mingeid “enesestmõistetavaid”
lähtemõisteid. See erineb arupärasest mõtlemisest just oma küsimuse suunaga. Küsimus on siin
suunatud mõtlemise enda eelduste selgitamisele ja kontrollimisele. Mõistuspärane mõtlemine on
ka spetsiifiliselt filosoofiline mõtlemine, mille üheks eripäraks on taotlus oma eeldusi
annaabi.ee 
