Mein Kampf
pastoreid, kes teadvustavad oma missiooni kogu ülevust. Meie valelikkusest laostunud epohhil on
need inimesed sageli kui õitsvateks oaasideks kõrbes.
Kui see või teine üksik laostunud subjekt rjassas paneb toime mingi räpase kuriteo kõlbluse vastu,
siis ju ei hakata selles süüdistama kogu kirikut. Täiesti niisamuti pean ma käituma, kui üks või teine
kiriku teener reedab oma rahvuse, määrib teda, eriti veel niisugusel ajal, kui seda tehakse ka
mittevaimulike inimeste poolt nii vasakul kui ka paremal. Ei tohi unustada, et üksiku halva
külavaimuliku kohta tuleb tuhandeid selliseid, kelle jaoks rahvuse häda on nende isiklikuks hädaks,
kes on oma rahvuse asja eest valmis kõigeks ja kes koos meie rahva parimate poegadega ootavad
kirglikult seda tundi, mil ka meile selgineb taevas.
Kui aga keegi ütleb meile, et siin polnud asi mitte niivõrd väikestes igapäevaprobleemides,