Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult.
Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab.
18. Kõneviisikategooria.
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse
reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi – vahendatus,
mittevahendatus) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki (väide, soov, käsk).
Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse
toimumises, nt Jüri tuli külla.
Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud, toimuks või mille
toimumist kõneleja soovib – kõneleja peab tegevust ebareaalseks.
Nt Kui ta oleks eile külla tulnud, oleksime olnud rõõmsad.