20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted
Mis iseloomustas uusaegset riiki?
· Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid.
· Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik
korraldus.
· Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu
totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu).
· Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide
siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu
hoidmise vajalikkusest (vajaduse korral ka militaarsete vahenditega).
· Riigi sees kujuneb välja ühetaoliste õigustega kodanikkond ning valitsevaks saab
arusaam, et ka valitsejad peavad alluma enda poolt kehtestatud seadustele.
· Tekib arusaam kodanlikest isikuvabadustest
· Leiab aset pikaajaline üleminek esindusdemokraatlikele institutsioonidele
(parlamentarism) ja tagatakse võimude lahusus.
annaabi.ee 
