Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni. Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt evangeelse luteri kiriku juurde (85,9 %), Soome õigeusu koguduste liikmeid on 1,1 % rahvastikust. 4 Regina Peterson Soome Vabariik Mitteusklikke soomlasi on umbes 12 % rahvastikust. Ülejäänud jagunevad paljude erinevate usutunnistuste vahel. Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980
Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni. Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt evangeelse luteri kiriku juurde (85,9 %), Soome õigeusu koguduste liikmeid on 1,1 % rahvastikust. Mitteusklikke soomlasi on umbes 12 % rahvastikust. Ülejäänud jagunevad paljude erinevate usutunnistuste vahel. SOOME RIIGI LIPP 3 Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863
itaallased, 2,5% sardid, 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid), 0,5% tiroollased, 0,3% frankoprovanssaalid. Lisaks sellele elab umbes 20 mln. itaalia päritoluga inimest välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Rahvatihedus Itaalias on 194,5 inimest/km². Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suuremasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino). 85% Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, 1% on protestandid, 14% on mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste