Eesti poliitiline kultuur
Sellest järeldub, et
inimesed ei ole rahul suurparteide tegevusega, kuid selle asemel, et olukorda valimise abil
muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli.
Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu.
Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on
Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on
Riigikogu usaldanud 45 protsenti inimestest ja mitteusaldanud 48 protsenti (Reiljan ja Pettai,
2012). Seega on usaldus Riigikogu vastu suhteliselt madal, kuid võrreldes näiteks Leedu ja
Lätiga, on Eestis usalduse tase kõrgem. Suurem toetus parlamendi vastu on Põhjamaades ning
riikides, kus pole kommunistlikku pärandit. Nendes riikides tajutakse vähem korrputsiooni ja
majanduslik areng on kõrge (Reiljan ja Pettai, 2012). Seega mõjutab riigi ajalooline minevik
tugevalt poliitilist kultuuri ja usaldus parlamendi vastu
annaabi.ee 
