Filosoofia
Määratledes mina mõtleva substantsina, tuleb Descartes`il pidada välistatuks võimalust, et mõtlev hing ise
mitteteadvustatult tajusi produtseerib. Substantsina, mille olemus seisneb mõtlemises, s.t. teadvuses, peab
subjekt kõikidest oma seisunditest ja aktiivsustest teadlik olema. Toetudes jumalikule tõesusgarantiile arvab
Descartes võivat välistada eelduse, et meil olemasolevad selged tajud ulatuvuslikest asjadest on põhjustatud
millegi mitteulatuvusliku poolt. Niisiis peab niisuguste tajude põhjuseks olema midagi ulatuvuslikku.
Tajude analüüs ei vii Descartesi aga järeldusele, et ulatuvuslikud asjad omavad kõiki neidsamu kvaliteete, mida
meie taju neile omistab. Tajude ja väliste ulatuvuslike asjade vahel võib väita kooskõla olemasolu üksnes selgete
ja selgepiiriliste mõistete alusel. Värvi, kõla, maitse jne. aistingud ei ole aga selgepiirilised. Mateeria, materiaalse
annaabi.ee 
