Religiooni osa kultuuris
seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem.
Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle.
Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi
erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik
tulised religiooni järgijad.
Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole
tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete
pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei
saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui
inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud
tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele