Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018
Eukromatiin: asetseb peamiselt kromosoomide õlgades, geenid väga aktiivsed, interfaasi
rakutuumas on avatumad (heledamad alad), dekondenseerunud, vähem kompaktne,
sisaldab transkripteeritavaid järjestusi, toimub geenide ekspressioon.
Heterokromatiin: asetseb peamiselt kromosoomide tsentromeerides/telomeerides, geenid
pole aktiivsed, interfaasi rakutuumas on tihedamalt pakitud ja tumedamad alad, tugevalt
kondenseerunud, sisaldab mittetranskrpteeritavaid kordusjärjestusi.
51. Heterokromatiniseerumine
Heterokromatiini moodustumiseks on vaja H3K9- metüleerimist (histooni H3 üheksandas
positsioonis asuv lüsiin) ja kindlate valkude, nagu HP1 (heterokromatiini valk1), seondumist.
H3K20me3 (Histooni H3 kahekümnenda positsiooni lüsiini kolmekordne metüleerimine)
vastutab kromatiini lokaalse kondenseerumise struktuuride eest.
7
52. miRNA, nende struktuur ja funktsioon