Tänapäeval rändavad paljud inimesed, erinevatel põhjustel. Me kardame uusi rahvaid, kes tulevad siia oma kommete, traditsioonide ja uskumustega, sest see sunnib meid tulema oma mugavusstsioonist välja. Siis ei ole siin enam ainult meie rahvas, kombed ja traditsioonid vaid neid on rohkem. Mida rohkem on need erinevad meie omadest, seda rohkem vaadatakse sellele viltu, selle asemel et olla avatud mõtteviisiga. Inimeste välimus ei peaks põhjustama mittetolerantsust. Me kõik oleme sündinud erineva kehakuju, naha-, juukse- ja silmavärviga. Need asjad teevad meist need, kes me oleme. Seni kuni me ei tee maha teisi, kes ei näe meiega samasugused välja, ja ei sunni neid olema sellised nagu meie, ei ole meil mingit põhjust olla nulltolerantne. Kõigesse ei saa suhtuda leplikult. Me ei saa suhtuda leplikult varastesse, roolijoodikutesse ja vaenuõhutajatesse. Inimestesse, kes soovivad või teevad teistele halba. Kuid kõige muu osas olla
Mul tuleb meelde üks seik raamatust. Harry läks, vastu tahtmist, vanale sõbrale külla. Sõber tundis Harryt ajast, kus mees oli seltskondlik ja humoorikas. Harry ei olnud enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest külla minema. Külas nägi ta ühte pilti, kus oli Gothet Harry meelest absoluutselt valesti kujutatud. Ta ei suutnud teiste inimeste arvamust taluda, mitte siis kui see tema omast nii kardinaalselt erines. Mina ise ei suuda vahetevahel teiste inimeste mittetolerantsust tolereerida. Näiteks seda kui inimesed peavad inimesi, kes neist natuke erinevad, neist endist mingil moel madalamaks. Minu mäletamist mööda tegi ka Harry’le reaalsus haiget, täpsemalt öeldes tänapäeva inimeste pinnapealsus ja hoolimatus. Minu tänapäeva ja Harry tänapäeva vahele jääb küll aastakümneid, kuid teemad on ometi samad. Kodanlikkust Harry ei sallinud silmaotsaski. Samas oli ta suuteline kodanlikkuse ilu kaugelt imetlema