Õiguse üldteooria
sajandiks oli nii
majandusliku, sotsiaalse ja vaimse arenguga seoses kui ka võitluses võõrastega välja
kujunenud oma ühiskondlik-poliitiline kord (Uluots 2004, 278). Kindlasti pole
aluspõhimõtete leidmine ja formuleerimine juristide n-ö argipäevaülesanne. Aluspõhimõtete
(väärtuste konkretiseerimise) juurde jõutakse mitte deduktiivse otsustamise kaudu, mis on
juristide tavaline töömeetod, vaid nn väärtustaval teel. Ning just aluspõhimõtete mittetingitus
võimaldab jõuda sobivate, samal ajal erinevate konkretiseeringuteni. Nimetaksin sellist juristi
tööd “aluspõhimõtete konformseks konkretiseerimiseks”. See ei olegi töö põhiseaduse
tekstiga, vaid põhiseadust tõlgendav tegevus, mille eesmärk peaks olema tuleviku suhtes
avatud põhiseadusliku korra (riikluse) edasiarendamine. Nagu kirjutatakse erialakirjanduses:
“… et materiaalne põhiseadusõigus tema kesksetes osades sisalduks vähem tekstis kui kohtu
otsustustoimikutes
annaabi.ee 
