Sotsiolingvistika uurimistöö näide
(Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai
Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003.
aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“.
Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide
ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest
ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on
släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles
mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei
tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib
ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27)
2.2.2. Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine
Kesksõna on tegusõna infiniitne vorm. See väljendab tegevust kas omaduse või
seisundina