Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
nende vahekorda maailmamõistmises. Teaduslik teadmine lahutab need aspektid üksteisest ja see
teeb teadusliku teadmise inimese elutegevusse lülitamise iseseisvaks ülesandeks.
Teoreetilise maailmamõistmise teke ei kaota ära mitteteoreetilisi maailmamõistmise vorme.
Teoreetiline maailmamõistmine on kogu senise euroopaliku tsivilisatsiooni ajaloo vältel jäänud
intellektuaalse vähemuse asjaks. Ühiskonna liikmete enamus toetub oma elutegevuses valdavalt
mitteteoreetilistele maailmamõistmise viisidele, näiteks religioonile. Filosoofia ajaloo jaoks
tähendab see seda, et filosoofia on oma ajaloo vältel eksisteerinud mitmekesises, nii teoreetilises
kui mitteteoreetilises, maailmamõistmislikus keskkonnas. Ja filosoofia ei ole saanud olla ega
olegi olnud selle keskkonna suhtes suletud, vaid just vastupidi – on olnud pidevas dialoogis ja
vastastikuses mõjutuses oma kunatise ühiskonna vaimuilmaga. Seetõttu tuleb filosoofia ajaloost