Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
3) ettekirjutused tegevuse jaoks, näiteks eesmärgiseaded, normid, ideaalid jms.
Tavalises maailmamõistmises pole need aspektid üksteisest teravalt lahutatud, pigemini nad
sulanduvad üksteisesse. Filosoofiline maailmamõistmine avastab nende erinevuse ja analüüsib
nende vahekorda maailmamõistmises. Teaduslik teadmine lahutab need aspektid üksteisest ja see
teeb teadusliku teadmise inimese elutegevusse lülitamise iseseisvaks ülesandeks.
Teoreetilise maailmamõistmise teke ei kaota ära mitteteoreetilisi maailmamõistmise vorme.
Teoreetiline maailmamõistmine on kogu senise euroopaliku tsivilisatsiooni ajaloo vältel jäänud
intellektuaalse vähemuse asjaks. Ühiskonna liikmete enamus toetub oma elutegevuses valdavalt
mitteteoreetilistele maailmamõistmise viisidele, näiteks religioonile. Filosoofia ajaloo jaoks
tähendab see seda, et filosoofia on oma ajaloo vältel eksisteerinud mitmekesises, nii teoreetilises
kui mitteteoreetilises, maailmamõistmislikus keskkonnas
annaabi.ee 
