vanemas eas ei ole naised enam võimalised järglasi saama, isegi kui nad seda tahaksid. Ent tihtipeale pensioniealised ei soovigi enda ümber pisiperet just seepärast, et soovitakse rahulikku elu ja vaikust. Vähesed otsustavad vanemas eas veel laste kasvatusega tegelema hakata. Väiksem, kui mitte vähem tähelepanuväärsem tõsiasi on see, et tihtipeale elavad pensionärid ka kasinamalt. Väikest pensioni saavad ja lisatööd mittetegevad eakad ei tarbi nii palju, kui oleks vaja tänapäevasele tarbimisühiskonna masinavärgile. Poes käiakse kaalutletud oste tegemas ning ei osteta seda "mida hing ihaldab". Sellega kaasneb nõudluse vähenemine, mis omakorda põhjustab tootmise vähenemise või siis hoopiski ületootmise, mis lõpuks võib viia hinnatõusudeni ning majanduskriisini. Loomulikult ei mõtle keegi, et tema vanavanemad on nii koormavad riigile ning
a täiendustega kehtis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal. Millal ja milleks asutati Põllutöökoda, mis olid selle eesmärgid, struktuur ning kuidas seda juhiti? Põllutöökoja loomise idee tekkis juba 1899 aastal ning K.Päts oli Põllutöökoja loomise eest võidelnud ja vaeva näinud tervelt kaksteist aastat, kuid eestlastele omase eraklikkuse ja põikpäisuse tõttu ei võetud mõtet kuidagi omaks. Riigil tuli sekkuda. Killustunud ja põikpäised ning omavahel koostööd mittetegevad talunikud ühendati riigi poolt asutatud Põllutöökoja kaudu (1932), mille ülalpidamiskuludest kaeti riigi poolt 95%. 1931.aastal võeti vastu Põllutöökoja seadus. Järgmisel aastal alustas Põllutöökoda tegevust. Esimeseks Põllutöökoja direktoriks sai Jaan Hünerson. Põllutöökoda kujunes ka põllutööministeeriumi ja valitsusele nõuandjaks. Juhtorganiteks olid täiskogu, nõukogu, juhatus, revisjonikomisjon ning kõrgeimaks organiks Põllutöökoja kongress.
annaabi.ee 
