(c) rünnatav on füüsiliselt armetu isik (d) isik püstitas eesmärgi alkoholijoobes olles 40. Psüühikanähtus, mida nimetatakse tähelepanuks on (a) keskendumist eeldav üldistusprotsess psüühikas (b) valib teabetöötlus objektide ja sündmuste tajumisel ja mõtlemisel (c) võtted, millega ennast teisteke märgatavaks tehakse (d) mitteselektiivne protsess, mille tulemusena mitteteadvustatu teadvustub 41. Psühhoanalüüs näeb isiksuse mõistmise võtmena (a) Oidipuse kompleksi väljendumise individuaalse eripära avastamist (b) psühhoterapeudi kiindumust klienti (c) inimese alateadlikku motivatsioonisüsteemi (d) Superego tasemel väljenduvaid ideid 42. Isiksusepsühholoogia moodsamad suunad eelistavad kõige rohkem (a) somatotüüpide teooriat (b) karakteritüüpide teooriat
nii takerdunud neisse kujutlustesse, et ta ei oska enam tõeliselt kuulata teise keelt, nii väga toitub ta oma enese haiglastest ettekujutustest. Psühhoanalüütilise ravikõneluse omapäraks on see, et ta võtab ette ravimise kõnelemisvõimetusest, mis on siin haiguse eripäraks, just nimelt kõneluse enda kaudu. Siiski pole sellest protsessist õpitav lihtsalt ülekantav. Analüütik ei ole mitte lihtsalt kõneluspartner, vaid ka asjatundja, kes patsiendi vastupanu ületades sunnib avanema mitteteadvustatu tabuvaldkondi. Lühidalt: Ravikõneluse eesmärgiks päästa inimest, kes on haige, st inimene, kellel on kadunud võime kõneluseks. Kõigepeal arst peab oma patsienti veenduma, et ta on haige ning siis läbi arutelude ja õpetluse teda ravida. Ravikõnelus – sellise kõneluse eripäraks on see, et ühel isikutest ei ole oskust, julgust, et pöörduda teise inimese poole, kuigi suhtlemistahe on olemas. Nii peabki aktiivne poole nii öelda “patsiendi”
annaabi.ee 
