Mitmekeelne oskussuhtlus
oleks läbi viidud.
Tänapäeva keeleteaduses on hakanud levima seisukoht, et pädeval
emakeelekõnelejal on oma väljendusviisi teemal alati õigus. Aga mis
saab siis, kui kaks emakeelekõnelejat on veendunult eri arvamustel ja
energiliselt vaidlevad? Fikseeritud koodi mudel ei võimalda siin muud
lahendust, kui et vähemalt ühel neist siiski ei ole õigus. Või siis ei järgi
nad sama koodi, ja vaidlus põhineb selle asjaolu mitteteadvustamisel
või mittemeeldimisel (kumbki tahaks, et teine ikka ka tema koodi
järgiks). Eriti groteskne ongi jälgida vaidlust, kus mõlemad pooled
viitavad väidetavalt objektiivsetele faktidele keele kohta, tõepoolest
tunnistamata, et vastaspoolel on tollele väidetavale objektiivsusele ju
täpselt samasugune juurdepääs kui neil.
Ühest küljest arvab ka väidetav eksija loomulikult, et hoopis teine
ise eksib, aga teisest küljest illustreerib sellesama vaidluse võimalikkus