"mitteteadlikust" - 1 õppematerjal

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

Maailm on Jumalas. Millestki on Jumal teadlik, kuid looduses on ka külgi, mis esindavad mitteteadlikku Jumalas. Herder (vt Lisa 27) Herder arvas, et ka ajaloo kulgu iseloomustab järjepidevus, kasv ja eesmärgipärasus. Ta rõhutas, et iga ajastu on omaette väärtus. Samuti on igal rahval oma eripära ehk rahvahing. Küsimus seisneb selles, kas me suudame sisse elada teiste kultuuride tingimustesse. Fichte (vt Lisa 28) Fichte rõhutas, et loodus pärineb kõrgemast, mitteteadlikust kujutlusaktist. Tema meelest on Jumal eetiline maailmakord, hiljem on see tema jaoks absoluutne olend, kes väljendub vaid oma eetilises tegevuses. 22 Hegel (vt Lisa 29) Hegel väitis, et igasugune tunnetus on inimlik tunnetus. Ta arvas, et inimliku tunnetuse aluspõhi muutub põlvkonniti. Sellepärast pole olemas igavesi tõdesid. Hegel osutas, et mõistus on dünaamiline ehk protsess. Ka tõde on protsess.