(uima). Narkootikumi toime möödumisel tekivad rasked psüühilised ja sõltuvusnähud, nendest vabanemiseks püüab haige iga hinna eest saada uut narkootikumiannust. Narkomaania edenedes süvenevad füüsiline ja psüühiline harjumus ning narkootikumiannust tuleb järjest suurendada. Inimene laostub vaimselt ja kõlbeliselt, tööhuvi ja võime vähenevad, tekib kehaline kurnatus. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogemata või meelega. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime jaoks on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja vaimsete häirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest kõrvaltoime on tugevam kui ravitoime. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid
Kõne Narkomaania Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogematta või meelega. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: + algne rõõmujoovastus - lühiajaline (näiteks oopium) + talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljumist. + vaimne ja füüsiline sõltuvus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud e. katkestusnähud.
annaabi.ee 
