DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS
Haiguse olemuse ning ilmingute teadmine teeb lähedase mõistmise kergemaks. (Linnamägi
jt 2008: 10).
Erinevate suhtlusmetoodikate kasutamine teoorias võib olla oluliselt lihtsam kui praktikas.
Suhtlusalane koolitus võimaldab märkimisväärselt parandada dementsete inimeste heaolu
ja elukvaliteeti. Seitse heaks funktsionaalseks suhtlemiseks vajalikku suhtluspõhimõtte
hulka kuuluvad: suulise suhtlemise oskus, mittesuuline ja emotsionaalne suhtlus,
suhtumine, käitumise juhtimine, abivahendid, isiklik kogemus ja teoreetilised teadmised.
Koolitus neis valdkondades kasvatab tõenäoliselt hooldajate suhtlusalast kompetentsi,
enesekindlust ja teadmisi. Positiivne suhtlus dementsete eakate ja nende omastest
hooldajatega suurendab rahuolu pakutava teenusega. (McEvoy jt 2014: 480).
2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel
Paljud pered, kus on dementne haigestunu, ei teadvusta endale tekkinud olukorda