ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võimsus Töö Iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda. Jõu ühik on N (njuuton) Võimusus - Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd VÕNKUMISED Võnkumine - Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses Võnkumiste liigid: vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuvad, mittesumbuvad Võnkumist kirjeldavad suurused: amplituud, hälve, periood, sagedus Resonants - Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. (vajalik, et saaks raadiot kuulata, erinevad sagedused jne) Vibratsioon - Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine ( ehitustööriistad) Lained - Pikilained - Ristilained Laineid iseloomustavad suurused: hälve, amplituud, periood, sagedus, ringsagedus, laine kõrgus, lainepikkus
Võnkumise liigid- · Vaba- ehk omavõnkumine süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: Tasakaaluasendi olemasolu Inertsi olemasolu Esialgse energia andmine süsteemile · Sundvõnkumine välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) · Sumbuvad võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. · Mittesumbuvad võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pendel Lainete tekkimine · Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus)
niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: o Tasakaaluasendi olemasolu o Inertsi olemasolu o Esialgse energia andmine süsteemile Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud isevõnkumised Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz
Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon. Vajalik anda esialgne energia. Energia korduv muutumine - potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud. Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz (1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s Harmoonilised võnkumised: Mittesumbuv võnkumine, mille hälve on määratud siinus- või
annaabi.ee 
