hingamishäirete, astma, allergia, keskkõrvapõletiku jms all vähenevad Abi loobumiseks Raseduseaegne nõustamine ja pidev tugi Loobumisnõustamine oleks kättesaadav naistekliinikutes ja sünnitusosakondades Partneri ja perekonnapoolne toetamine Hoolitseva keskkonna loomine suitsetava naise ümber, mitte süüdistamine Sünnitusmajade ja naistekliinikute muutmine suitsuvabaks keskkonnaks Ennetamine Eriti teismeliste ja noorte seas Mittesuitsetava naise imagot tuleb rohkem väärtustada Mittesuitsetamine on elunorm, seda eriti lastootava naise puhul Raseduse ajal naised tahavad ja suudavad muuta eluviisi tervislikumaks, kuna nad soovivad saada tervet last ja ka ise terveks jääda Kasutatud kirjandus http://www.kliinikum.ee/attachments/a rticle/522/Suitsetamine_raseduse_ajal _tosised_faktid.pdf http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad /tubakas/tubakatarvitamine/tubakas-j a-tervis/tubakas-ja-rasedus http://www
Selle tagajärjel on vere vool peenisesse takistatud, mistõttu erektsioon on lühiajalisem. Suitsetamine mõjutab olulisel määral ka suguhormoone, mis määravad ära naiste ja meeste füsioloogilised erinevused. Tubakasuitsus sisalduvad mürgised ühendid vähendavad suguhormoonide toimimist organismis. Avastatud on ka seda, et tubakasuits kahjustab munandeid, mis omakorda mõjutab sperma teket. Suitsetava mehe sperma on rohkem kahjustunud ning madalama kvaliteediga kui mittesuitsetava mehe sperma. Suitsetava naise kehas on mees- ja naissuguhormoonide tasakaal paigast ära. Suitsetava naise figuur sageli sarnane mehe figuuriga selles mõttes, et rasv kipub kogunema kõhupiirkonda, mitte puusadele ja rinnapiirkonda. Tagajärjeks on vähem tavalise naise figuuriga sarnanev keha ning suurem suhkruhaigusesse ja südame isheemiatõppe haigestumise oht. Suitsetavatel noortel naistel esineb sagedamini valulikku ja ebaregulaarset menstruatsiooni. Samuti võib neil esineda
Kasutada kaitsesalve ärrituse ärahoidmiseks mähkmete piirkonnas, lamatiste ümbruses, stoomikoti ümbruses. NAHA VAATLUS 7 Naha välisilme vaatlusel saame täpseid andmeid selle kohta, millises seisukorras on haige ja milline on tema elundite tegevus. Igal inimesel on temale omane nahatüüp; nt. paarkümmend aastat suitsetanud ja vähese liikumisega inimese nahk on kahvatum kui mittesuitsetava, aktiivse eluviisiga inimesel. Naha välisilme muutused kajastavad ka organite tegevuse muutusi. Hooldustöötaja vaatleb ja hindab naha olukorda järgmiselt: - punetus - kahvatus - tsüanootilisus - kollasus - verevalumid - tursed - niiskus - kuum - sügelemine - kestendus - haavandid - sünnimärgid ja muud moodustised Naha vaatlus on eriti oluline siis, kui haige eritamine pole tema kontrolli all. Väljaheide, okse ja uriin söövitavad
annaabi.ee 
