nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Inimese genoom sisaldab 20 000-25 000 geeni. 5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid? Autosoom on (mittesugu)kromosoom, mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo. 6. Haploidsuse ja diploidsuse mõiste. Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes, eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n".
I = 1 C, kus C on tegeliku ja oodatava suhe Tetraad analüüs haploidsete garnituuride korral eukarüoodil. Tetraad tähendab meioosi tulemusena moodustunud nelja gameeti. Tetraad võib olla kindla järjestusega (Neurospora) või mittejärjestatud (pärmid). Haploidsetel organismidel fenotüüp vastab alati genotüübile (retsessiivsus ja dominantsus puudub)). Haploidsus kergendab oluliselt geneetilise geenikaardi koostamist. Kolm enamkasutatud organismi: (kõigil neil nii suguline kui mittesugu´line paljunemine): Pärmid (Saccharomyces cerevisiae); Rohevetikas (Chlamydomonas reinhardtii); Leivahallitus (Neurospora crassa). Geeni konversioon: Väga lähedaste geenide korral võib toimuda mitte vastastikune vahetus. Seda nimetataksegi geeni konversiooniks. Esineb kui tetraadsete gameetide genotüübid on 3:1 või 1:3 aga mitte 4:4, 2:4:2, or 2:2:2:2. Selle põhjuseks on vale paardumine rekombineerumise käigus. Mis hiljem repareeritakse (eksonukleaasne eksisioon ja siilimine
annaabi.ee 
