Närvisüsteem
Selle piirkonna
vigastused põhjustasid pideva une. Astsendeeruv retikulaarne aktiveeriv süsteem, lühendatult ARAS. Lõigates
läbi seljaaju peaajust ARAS säilib, kuid isoleeritud eesajus on see rikutud. Järelikult ärkvelolek on ARAS-i
tagajärg, aga uni tekib, kui tema passiivsus on aktiivne või esineb väliste faktorite mõju langus.
Et ARAS-i kuuluvaid astsendeeruvaid teid eristada klassikalistest sensoorsetest spetsiifilitest
projeltsiooniteedest, nimetatakse neid mittespesiifilisteks projektsiooniteedeks. Üleneva retikulaarse
aktiveerimise intensiivsuse suuremaid fluktuatsiooni peetakse vastutavateks ülemineku eest uneseisundist
ärkvelolekuseisundisse ja vastupidi. Need fluktuatsioonid olenevad omakorda sensoorsete impulsside
juurdevoolust retikulaarformatsiooni ning korteksist ja subkortikaalsetest struktuuridest tulevate
destsendeeruvate teede aktiivsusest. Sel teel on moodustunud aju ja ajutüve vaheline retsiprookne seostus.