jõuti Riia linnani. Sõlmiti rahuleping- Landeswher saadeti enamlaste vastu, saksa väed pidid Lätist lahkuma. Detsembri algasid eestlaste ja Punaarmee võitlus Narva üle. Samal ajal toimus Tartus rahukonverents. Venemaa lüüasaamine muutis vene diplomaadid palju järeleandlikumaks. 3. jaanuaril kirjutati rahulepingule alla. Tartu rahuleping sõlmiti 02.02.1920 Tartus Jaan Poska Gümaasiumis. Eesti poolel pidas läbirääkimisi Jaan Poska (sündinud Laiuse kandis). Oli Venemaale üsnagi mittesoodne leping. Tingimused: Mõlemad riigi tunnustasid teineteist Vahetati sõjavange Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda Venemaa maksis 15 miljonit kuldrubla sõjakahjude katteks Paika pandi Eesti-Vene riigipiir
, kes esimese asjan tunnustas Eesti iseseisvust. Pigem kosmeetiline suheteparandamise katse. 26. augustiks kutsuti Riiga kokku kõikide suurpealetungiks kavandatud jõudude esindajad. Antandi riikides oli nii neid ringkondi, kes olid valmis enamlasti kukutama aga ka neid, kes olid valmis oma käed Antandi riikide kukutamisest puhtaks pesta. 26. august oli sõjalises mõttes mittesoodne aeg - rahva sõjavägi tõmmati Pihkva välja. Sellele ebasoodsele ajajärgule vaatamata pandi Riias paika tulevase operatsiooni põhialused ja pandi paika, kus keegi ründama peab. Juttu oli 3 väikesest Baltiriigist ja siinsel territooriumil tegutsevatest valgekaartlastest. Eesti oli kohustatud Antandi pealetungis osalema. Samal ajal Eestis tugevnesid sõjavastased meeleolid. 1919. aasta suvel hakkasid ilmnema esimesed märgid sellest, et sõja sõlmimine ei pruugigi olla nii võimatu