Riigi ja valitsemise põhialused II
Kodanikud kui riigi rahvas
n Modernse riigi kolm alustala:
n maa-ala
n rahvas
n sõltumatu (suveräänne) avalik võim
n Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha,
jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka
etnilisuse kaudu rahvusriik, community of fate
n Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud
üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad,
mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine)
n Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid
tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund,
poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese,
kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise
mõõdupuu
Moodsa kodakondsuse teke
n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele
kehamile on ..